TINAMUD

NENDEL MAAPINNAL ELAVATEL lindudel, kes näev välja nagu teder või põlpüü, on tönts keha ja väikesed tiivad. Joostes või lennates väsivad nad kergesti, sest neil on väike süda. Tinamud on Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsades, võsastikes ja rohumaadel üsna laialt levinud.

TUTT-TINAMU

LEVILA: Lõuna-Ameerika lõunaosa

KÕRGUS: 37-41 cm

KAAL: 400-800 g

SULESTIK: sugupooltel sarnane

Ränne: paigalinnud
Staatus: paiguti tavaline

Selle tinamu iseloomustavaks jooneks on pikk, tavaliselt ettepoole kaldus tutt. Helepruunist kuni tumepruuni värvusega tinamul on tiibadel valged tähnid. Silma tagant jookseb üle hele triip ja teine selle alt. Need küllaltki ujedad linnud liiguvad tavaliselt läbi metsade, rohumaade ja võsastike väikeste või mõõdukalt suurte gruppidena.

KIIVID

VEIDRA välimusega lennuvõimetul kiivil on tugev keha, mida katab pehme, karvane sulestik, tal on sale kumer nokk ja pole saba. Erinevalt suurematest lennuvõimetutest lindudest on kiivi kummalgi jalal 4 varvast.
Need öise eluviisiga linnud elavad Uus-Meremaal.

PRUUNKIIVI

LEVILA: Uus-Meremaa

KÕRGUS: 50-65 cm

KAAL: 1,5-4 kg

SULESTIK: sugupooltel sarnane

Ränne: paigalinnud
Staatus: ohualdis

Kunagi üle Uus-Meremaa levinud lühike tugev lind on tõsiselt kannatanud metsade hävimise ja selliste sissetoodud kiskjate pärast, nagu sead, koerad, kassid ja kärbid. Toitu otsides astub kiivi aeglaselt, taob nokaga maad ja nuhutab. Ta võib terve oma noka – mis on kuni 15 cm pikk – lükata maa sisse, et saada toitu, mis koosneb ussidest, tsikaadidest, tõukudest, sadajalgsetest ja mahalangenud puuviljadest.
Emaslinnud munevad 2 muna, mis on linnu keha suurusega võrreldes väga suured.

KAASUARID JA EMUD

KIIVERKAASUAR

LEVILA: Uus-Guinea, Kirde-Austraalia

KÕRGUS: 1,3-1,7 m

KAAL: 17-70 kg

SULESTIK: sugupooltel sarnane

Ränne: paigalinnud
Staatus: ohualdis

Kõik kaasuarid elutsevad tihedates troopikametsades ja selletõttu on neid harva näha. Kiiverkaasuari – kes on kolmest kaasuariliigist kõige suurem – on leitud nii Austraaliast kui ka Uus-Guineast ainult üks isend. Paaritumisajal teeb isalind emaste ligimeelitamiseks madalat kumedat häält, aga ülejäänud aja elavad täiskasvanud linnud üksinda. Toiduks tarvitavad nad peamiselt mahalangenud puuvilju.

EMU

LEVILA: Austraalia

KÕRGUS: 1,5-1,9 m

KAAL: 30-60 kg

SULESTIK: sugupooltel sarnane

Ränne: paigalinnud
Staatus: paiguti tavaline

Austraalia suurimal rahvuslinnul emul on  sassis ja rippuv hallikaspruun sulestik, pikad jalad ja väikesed tiivad. Emud armastavad karjaelu ning elavadki hõredates parvedes, mis võivad koosneda mitmest tosinast linnust. Emu toitub peamiselt seemnetest ja marjadest ning võib toidunappuse korral käia läbi pikki vahemaid. Tasmaanias on emud välja surnud, kuid Austraalias mandriosas on teraviljafarmid neile tulusad söögikohad ning mõnes piirkonnas on neist saanud tõeline nuhtlus.

 

NANDU

NANDUD

LEVILA: Lõuna-Ameerika ida- ja kaugosa

KÕRGUS: 0,9-1,5 m

KAAL: 15-30 kg

SULESTIK: sugupooltel erinev

Ränne: paigalinnud
Staatus: haruldane

KUIGI NANDUDEL ON jaanalindudega sarnane välimus, on nad palju väiksemad ja nende jalgadel on kolm varvast. Pea, kael ja kintsud on sulgedega kaetud ja kummagi tiiva otas on küünis, mis aitab võidelda röövloomadega. Jooksmisel kasutavad nandud tasakaalu hoidmiseks tiibu, Nas elavad peaaegu kõikidel Lõuna-Ameerika kõrgendikel ja madalail lauskmaadel.

See pikajalaline lennuvõimetu lind elab niitudel ja poolkuivadel, võsaga kaetud aladel. Hallist pruunini varieeruv ja valgete varjunditega sulestik sulab kokku pika rohu ja põõsastega. Pesitsemisperioodi ajal on isasel kaelas tume krae. Need seltsingulised linnud elavad gruppides, kuid suguküpsed isased on osa aastast üksi. Paaritumisajal teevad isalinnud kumedat häält, et emaslinde ligi meelitada ning kosivad neid siis muljetavaldava tiibademänguga. Isane paritub kuni 12 emaslinnuga ja kaevab siis pesa, kuhu emaslinnud munevad kokku kuni 60 muna. Kui munad munetud, jääb poegade väljahaudumine ja nende kaitsemine ainuüksi isa õlule. Kuigi seda nanduliiki on palju kütitud ja nad on kaotanud ekupaiku, on neid senini suhteliselt palju.

JAANALIND

JAANALIND

LEVILA: Lääne-Aafrikast Ida-Aafrikani, Lõuna-Aafrika

KÕRGUS: 2,1-2,8 m

KAAL: 100-160 kg

SULESTIK: sugupooltel erinev

Ränne: paigalinnud
Staatus: paiguti tavaline

KÕIGE SUUREM LIND jaanalind on eksimatult äratuntava välimusega. Tal on pikk paljas kael, väike pea, suur kere ja pikad, lihaselised jalad. Tiivad on väikesed ja kaetud suurte kohevate sulgedega. Jaanalind on unikaalne selle poolest, et ta kummalgi jalal on kaks varvast. Lendamiseks on ta liiga raske, kuid jookseb märkimisväärse kiiruse ja visadusega – ta võib saavutada 70-kilomeetrise tunnikiiruse ja joosta selliselt pool tundi. Ainus jaanalinnuliik moodustab teistest lindudest eraldi seltsi.

Kunagi kogu Aafrikas ja Lääne-Aasias  laialt levinud jaanalindude leviala on nüüd kitsenenud peamiselt Ida- ja Lõuna-Aafrikasse, kuid maailma teistes paikades peetakse neid ka farmides. Vabs looduses on nad poolrändava eluviisiga, nad läbivad pikki vahemaid, et otsida toiduks rohtu ja teisi taimi. Tavaliselt elavad isas- ja emaslinnud karjadena koos ja neid võib harva näha üksikult.  Pesitsemisperioodi ajal teeb isane valju kumisevat ja kutsuvat häält ning esitab keerulist kosjatantsu. Emased munevad sageli ühte pessa kuni kolmkümmend muna. Haudumisest võtab osa ka isaslind, ja kui pojad on koorunud – mis toimub umbes 40 päeva pärast -, on nad tavaliselt ainult tema vastutusel.