KUKKURLOOMAD

TAVALINE HIIROPOSSUM

LEVILA: Lõuna-Ameerika põhja- ja keskosa

PIKKUS: 11-14,5 cm

SABA: 13,5-21 cm

KAAL: 15-45kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: haruldane

Seda opossumit leidub metsaojade ja inimasutuse ligidal. Ta seljapool on beežikashall, kõhualune kreemjasvalge, koonul silme ümber mustad laigud. Ta sööb väikesi selgrootuid, nagu putukad ja ämblikud, väikesi selgroogseid, nagu sisalikud, linnupojad ja -munad, ning puuvilju. Ta on kiire ja vilgas ronija ning puhkab päeval puuõõnes, vanas linnupesas või tihedas oksapuntras. Pesakonnas on 5-8 poega, keda imetatakse 60-80 päeva.

VEEOPOSSUM

LEVILA: Mehhiko lõunaosast kuni Lõuna-Ameerika keskosani

PIKKUS: 26-40 cm

SABA: 31-43 cm

KAAL: 550-800g

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: haruldane

Ainus vees elav kukkurloom, keda nimetatakse vahel ka japokiks. Tal on peen, tihe, märgumatu karv, tagajalgadel pikad ujulestadega varbad ja – nii isas – kui ka emasloomal – kukkur, mille ava lihased vee all tihedasti sulguvad. Toidu hulka kuuluvad kalad, konnad ja muud veeloomad, keda ta leiab ja haarab väledate küünisteta esikäppadega. Päeval puhkab loom  jõekaldasse uuristatud koopas, mis on seest lehtedega vooderdatud.

VIRGINIA KUKKUROPOSSUM

LEVILA: USA lääne-, kesk- ja idaosa, Mehhiko, Kesk-Ameerika

PIKKUS: 33-50 cm

SABA: 25-54 cm

KAAL: 2-5,5 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: haruldane

Väga kohanemisvõimelina virginia kukkuropossum laiendab oma elupiirkonda Ameerikas aktiivselt. Inimasustus sobib talle hästi nii peavarju mõttes kui ka toidu poolest: ta pesitseb prügihunnikus ja kõrvalhooneis ning sööb toidujäätmeid. Ta on tõeline kõigesööja, sest tema toidusedel ulatub tõukudest ja munadest lillede, puuviljade ja korjusteni. Ta võib rünnata koduline ja teha kahju aiataimedele. Suurim Ameerika kukkurloom virginia kukkuropossum on öise ja harilikult maapealse eluviisiga, kuid ta on ka hea ronija ning ujuja.
Kuigi sel opossumil puudub kindel territoorium, väldivad isendid üksteist, välja arvatud sigimisajal. Emasloom sünnitab kuni 18 poega, kuid nisasid on tal ainult 13. Ellujääjad on nisa otsas 50 päeva ja lahkuvad kukrust 70 päeva vanuselt.

“OPOSSUMI MÄNGIMINE”

Ohu korral teeskleb virginia kukkuropossum surnut, püüdes kiskjates vähem huvi äratada. Ta võib kuni 6 tundi veidi kõverdunult liikumatult külili lamada. Silmad ja suu lahti, kuid loom ei reageeri ärritustele, ka mitte puudutestele. Efekti suurendamiseks võib ta pärakust tulla halva lehaga vedelikku.

MUSTÕLG-OPOSSUM

LEVILA: Lõuna-Ameerika lääneosa

PIKKUS: 21-26 cm

SABA: 22-31 cm

KAAL: 200-600 g

Seltsingulisus: vahelduv
Staatus: ohualdis

Selle villataolise karvkattega opossumile on iseloomulik õlgadelt esijalgadeni ulatuv lai must vööt. Loom käib toitu otsimas öösiti. Tema toidusedel on lai, hõlmates niihästi puuvilja kui tõuke. Tihedakarvaline saba on hall, otsast valge ja altpoolt karvadeta. Tiinus kestab 13-14 päeva ja pesakonnas on 2 poega.

RASVASABA-KUKKURHIIRIK

LEVILA: Austraalia

PIKKUS: 6-9 cm

SABA: 4-7 cm

KAAL: 10-20 g

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: haruldane

Rasvasaba-kukkurhiirik on laialt levinud metsas, põõsastikes ja kuivadel rohumaadel. Heina- ja karjamaade laienemine on talle soodne. Ta seljapool on hallikaspruun, kõhualune ja käpad valged. Loom otsib öösiti agaralt mullast ja lehekõdust tõuke, ussikesi ja teisi väikesi selgrootuid. Augustist märtsini kestval sigimisajal elab ta üksi, aga muul ajal võivad väikesed, vähem kui 10 loomast rühmad olla kobaras koos varjulistes kaljulõhedes, puutüvedes või urgudes, et külma aastaaega üle elada.