VESILIKUD JA SALAMANDRID

SELTS – SABAKONNALISED

VESILIKEL JA SALAMANDRITEL on sale, pika sabaga keha, ning neli ühesuguse suurusega jalga. Kolmest kaasaja kahepaiksete seltsist sarnanevad nad kõige rohkem loomadega, kellest kahepaiksed põlvnevad. Ka nende elus on midagi sarnast. Mõned salamandrid elavad erve elu vees, teised jälle ainult kuival maal. Vesilikud veedavad suurema osa elust kuival maal, kuid lähevad vette sigima – peale selle pole salamandrite ja vesilike vahel mingit teaduslikku erinevust.
Mitte kõik, aga enamik primitiivseid liike viljastub kehasiseselt (mitte kehaväliselt nagu enamik konnadest). Isastel pole peenist, nad annavad spermakapslid emasele üle paaritumise ajal.
Vesilike ja salamandrite vastsed on lihatoidulised ja neil on pikk sale keha, loivakujuline saba ja suured välimised lõpused. Vesilikke ja salamandreid leidub niisketes kohtades ja nad on põhjapoolkeral laialt levinud.

SUUR-SIREEN

LEVILA: USA ida- ja kaugosa

PIKKUS: 50-90 cm

KESKKOND: ainult vesi

SIGIMISAEG: varakevad

Staatus: ebakindlad andmed

Sireenid on Põhja-Ameerika kahepaiksete hulgast suurimad. Neid on kaks liiki, mõlemal pika, angerjasarnase kehaga. Neil on ainult üks paar jalgu, mis paiknevad väliste sulgjate lõpuste taga. Suur-sireen on tavaliselt kas hall või pruun ning see värvus on heaks maskeeringuks tiikide, järvee ja aeglase vooluga jõgede mudases vees. Sireenid veedavad päeva veekogupõhjas, öösel otsivad toitu, kas roomates üle muda või setete, või siis ujub sabaga loogeldes. Nagu suurem osa kahepaikseid, on ka suur-sireen peaaegu täielikult lihatoiduline – põhiosa tema toidust moodustavad teod, putukavastsed ja väikesed kalad. Põua ajal poevad nad mudakookonisse ja võivad elada ilma toiduta kuni 2 aastat. Suur-sireen muneb varakevadel. Kui vastsed kooruvad, on nad pisut suuremad kui paljude teiste kahepaiksete vastsed.

MUDASIREEN

LEVILA: USA kaguosa

PIIKUS: 10-22 cm

KESKKOND: ainult vesi

SIGIMISAEG: teadmata

Staatus: tavaline

See väike angerjasarnane sireen on pealt pruun või must, ühe või enam kollase või punakaspruuni pikitriibuga. Ta esijäsemed on väikesed, kummalgi kolm varvast, tagajäsemed puuduvad. Sulgjad välimised lõpused aitavad tal hingata ka hapnikuvaeses vees. See öise eluviisiga kahepaikne elab soodes, kraavides ja rabades, kuivaperioodil suvitab mudas. Toitub vees elavatest selgrootutest, teda ennast jahivad vees kahlavad linnud, veemaod, alligaatorid ja kilpkonnad. Emased kinnitavad oma munad veekasvude külge.

HELLBENDER

LEVILA: USA idaosa

PIKKUS: 30-74 cm

KESKKOND: ainult vesi

SIGIMISAEG: sügis

Staatus: andmed ebakindlad

Hellbender on Põhja-Ameerika kolmest suurest salamandriliigist ainus, kes on tuntud oma kortsus naha ja erandliku kogu poolest. Ta on kas roheline, pruun või hall, sageli tumedamate laikudega, loomal on lame labidakujuline pea, väikesed silmad ja pikk aerukujuline saba. Ta on ööloom ning kaevab peaga välja koorikloomi ja muud söödavat. Hellbender ammustab väga valusasti ja tema keha eritab mürgist lima. Emased munevad sügisel ja isased valvavad mune koorumiseni.

AMEERIKA PROOTEUS

LEVILA: Lõuna-Kanada, USA kesk- ja idaosa

PIKKUS: 29-49 cm

KESKKOND: ainult vesi

SIGIMISAEG: suvi ja sügis

Staatus: tavaline

Ameerika prooteusel on pikk silindriline keha, lame saba, sulgjad välislõpused ja kaks paari jäsemeid, igal neist 4 varvast. Ta on kas pruun, hall või must, tavaliselt mustade täppide vüi laikudega. See mitmesuguste mageveekogude elanik sööb väikesi loomi, enamasti öösel. Emased munevad munad varasuve, kaevates pesa kivide ja puunottide alla. Nad Valvavad neid koorumiseni, mis toimub umbes kahe kuu pärast. Paljudest reostatud ja ummistunud jõgedest on ameerika prooteused kadunud.

Ameerika prooteuse punased välised lõpused on hästi kohanenud looma elukoha hapnikusisaldusega. Jahedas hapnikurikkas vees on need väikesed, soojas vees on need tunduvalt suuremad.

LÄTTEIGLIK

LEVILA: Ida-Tiibet, Hiina

PIKKUS: 13-15cm

KESKKOND: peamiselt vesi

SIGIMISAEG: kevad ja suvi

Staatus: paiguti tavaline

Sel tugeval kahepaiksel on kas helepruun või oliivroheline keha, tavaliselt tumedate laikudega, ja külgedel 12 roidevagu. Tal on lühikesed jalad, igal jalal neli varvast, ja lühike saba, mis on külgedelt lame. See öise eluviisiga loom elab kõrgemate laiuskraadide külmades, selgetes, kiirevoolulistes jõgedes. Kuna sellistes vetes on vähe kalu, siis on selle salamandri munad röövloomade eest suhteliselt kaitstud. Emane muneb jõepõhja kivi alla 7-12 muna.

KOOPAOLM

LEVILA: Lõuna-Euroopa

PIKKUS: 20-30 cm

KESKKOND: ainult vesi

SIGIMISAEG: teadmata

Staatus: ohualdis

Koopaolm on üks vähestest kahepaiksetest, kes on kohanenud eluga koobastes. Tal on pikk ja väga sale keha, roosakas, peaaegu pigmendivaba nahk, rudimentaarsed silmad ja 2 paari pisikesi jalgu – esijalgadel 3, tagajalgadel ainult 2 varvast. Tal on ka punased sulgjad välimised lõpused, mis jäävad talle kogu eluks. Koopaolm elab jõekoobastes, mõnikord kilomeetrite kaugusel koopaavast ja toitub väikestest selgrootutest.

TÄHNIKSALAMANDER

LEVILA: Aafrika loodeosa, Euroopa, Lääne-Aasia

PIKKUS: 18-28cm

KESKKOND: ainult maapind

SIGIMISAEG: kevad, suvi pärast vihma

Staatus: paiguti tavaline

Tiiger-tömpsuuga välimuselt sarvanev tugeva kehaehitusega kahepaiksel on pilku püüdev värvus, mis hoiatab kallaletungijaid mürgise looma eest. Ta silmade taga asuvad näärmed eritavad toksilist eritist, mis on nii halva maitsega, et kellelgi pole tahtmist seda salamandrit süüa. Loom elab metsades, mäenõlvadel ja mägedes, talve veedab maa all.
Paaritudes haarab isane emasel seljast kinni ja vabastab oma spermakapslid, libiseb siis kõrvale, et emane talle peale vajuks. Munad arenevad emase kehas kuni vastsestaadiumini ja lastakse siis tiiki või jõkke. Munajuhas arenemise ajal on vastsed kannibalid, süües omad väiksemaid õdesid-vendi, mune ja vastseid. Mõnedel kõrgematel laiuskraadidel elavate populatsioonide puhul arenevad pojad emase kehas seni, kuni nad saavutavad täiskasvanu kuju.

Keha värvus
Keha värvus võib olla erinev, sõltudes geograafilisest asukohast. Tähniksalamander võib olla must kollaste laikudega, kollane mustade laikudega või triipudega. Mõnedes kohtades võib kollase asemel olla ka kas oranž või punane.

ALPIVESILIK

LEVILA: Euroopa

PIKKUS: 6-12 cm

KESKKOND: peamiselt maa

SIGIMISAEG: kevad

Staatus: paiguti tavaline

Alpivesilikul on väike keha, pealt sinine ja altpoolt heleoranž, ning lühike saba. Sigimisperioodil ilmub isase seljale madal, musta-valgekirju hari, külgedele, sabale ning tursunud pärakule mustad ja valged laigud. Emase meelitamiseks lehvitab isane saba ja hõljutab emase koonu poole feromooni. Balkanimaades elavad need loomad pidevalt vees ja säilitavad sellised vastsele iseloomulikd jooned, nagu välispidised lõpused.

HARIVESILIK EHK TRIITON

LEVILA: Euroopa, Kesk-Aasia

PIKKUS: 10-14 cm

KESKKOND: peamiselt maapind

SIGIMISAEG: kevad ja suvi

Staatus: haruldased

See ennast varjata armastav vesilik elab suurema osa maal, kuid veedab 3-5 kuud aastas tiikides, järvedes ja kraavides. Vesiliku selg on tumepruun. Tal on iseloomulik näsaline nahk ning oranši-mustakirju kõhualune.
Sigimisperioodi ajaks kasvab isasele selga suur sakiline hari ja sabale ilmuvad valged või sinised triibud. Nagu paljud vesilikud, meelitab isane emast veealuse tantsuga, mis lõpeb spermatofooride üleandmisega emasele. Emane muneb munad ühekaupa ja mässib need lehtede sisse, arvatavasti turvaeesmärgil.
Need vesilikud on üle Euroopa levinud, kuid sigimiskohtade hävimise tõttu on nende arv langenud.