HAID

MANTELHAI

LEVIALA: Atlandi ookeani idaosa, India ookeani edelaosa, Vaikse ookeani idaosa

PIKKUS: kuni 2 m

KAAL: pole registreeritud

SIGIMINE: munaspoegija

Staatus: ebaselge

Need ebaharilikud süvamerehaid näevad täidetud lõpusepilude, ühe väikese seljauime ja oluliselt suurema pärakuuimega välja rohkem angerja kui hai moodi. Ta toitub pehmekehalistest loomadest nagu kalmaaridest ja ka teistest kaladest. Ta sarnaneb pigem mõne ammu väljasurnud liigiga ning tal ei ole elus lähedasi sugulasi.

PORT JACKSONI HÄRGHAI

LEVILA: Asutraalia (kaasa arvatud Tasmaania), Uus-Meremaa

PIKKUS: kuni 1,7 m

KAAL: pole registreeritud

SIGIMINE: muneja

Staatus: paiguti tavaline

See hai kuulub koos sarvhärghaiga 8 liigist koosnevasse perekonda, kellel kõigil on massiivne pea, jõulised lõuad ja võimsad hambad. Tema suu on alaseisune ja see võimaldab toituda meritähtedest, merisiilikutest ning teistest merepõhja loomadest. Port Jacksoni härghai elab kaldalähedastes vetes ning muneb suuri spiraaljate munakottidega mune.

AHANEV KEHA
Selle hai keha muutub pea poolt saba suunas järjest kitsamaks. Tema mõlemal seljauimel on ogad ning tumedad triibud seljal ja külgedel moodustavad rakmetesarnase mustri.

SARVHÄRGHAI

LEVILA: Vaikse ookeani kirdeosa

PIKKUS: 97 cm maks. 1,2 m

KAAL: üle 10 kg

SIGIMINE: muneja

Staatus: paiguti tavaline

Seda aeglaselt liikuvat valdavalt üksildast ööelulist haid võib leida kaljuse või liivase merepõhja lähedalt ja kelpvetika puhmastest. Oma lihaselisi painduvaid paarilisi uimi kasutades võib ta “jalutada” mööda merepõhja. Päevaajal lamab kala liikumatult kaljude vahel ja urgudes ning puhkab sageli pea kaljupraos. Sellel hail on seasarnane ninamik ja väike suu. Tema laienenud ja lamenenud suu tagaosas asuvaid hambaid kasutatakse saagi jahvatamiseks, kelleks on merisiilikud, krabid ning vahel ka luukalad. Sarvhärghaid paarituvad detsembris või jaanuaris. Emane muneb kaljudele või nende praegudesse 30 muna. Munakottidel on keerukas spiraalijas kuju ja see aitab neid kindlalt paigs hoida.

AUSTRAALIA HABEHAI

LEVILA: Jaapan, Lõuna-Hiina meri, Austraalia

PIKKUS: 1,8 m, maks. 3,2 m

KAAL: pole registreeritud

SIGIMINE: eluspoegija

Staatus: paiguti tavaline

Austraalia habehai on suur aeglaselt liikuv lamenenud kehaga hai, kes elab kaldalähedases madalas vees. Aktiivse jahtimise asemel, puhkab ta merepõhjas ning ründab haardeulatusse sattuvaid loomi. Mõõna ajal võib ta end kaljudel ühest loigust teise lohistada viibides osaliselt õhu käes. Kuigi üldiselt mitteagressiivne, võib asutraalia habehai talle kogemata peale astudes tekitada tõsiseid vigastusi.

TÄIUSLIK MASKEERING
Asutraalia habehai täpiline värvus ja lame kobruline keha loovad iselaadse varjestuse merepõhjal. Puidusarnaste nahavoltide tõttu ninamiku ümber võib juhtuda, et krabid, homaarid ja kaheksajalad ujuvad otse ootava hai suhu.

VALGETÄPP-BAMBUSHAI

LEVIL: India ookean, Vaikne ookean

PIKKUS: kuni 95 cm

KAAL: pole registreeritud

SIGIMINE: muneja

Staatus: paiguti tavaline

Väikesed mõõtmed ja aktraktiivne välimus on muutunud selle hai üsna populaarseks sukeldujate hulgas. Ta sihvaka keha tumedal taustal on heledad täpid ning ristsuunalised tumedad vöödid. Lühikesed tundlad suu ees aitavad tal toitu leida; suu asub vahetult silmade ees. Valgetäpp-bambushai kasutab oma jämedaid rinna- ja kõhuuimi kaljudel ronimiseks.

KAHVATU KASSHAI

LEVILA: Uus-Meremaa ja Põhja-Austraalia

PIKKUS: kuni 1 m

KAAL: pole registreeritud

SIGIMINE: munaspoegija

Staatus: paiguti tavaline

Kahvatu kasshai on tuntud ka pimehaina ja teda on kerga ära tunda suure musta täpi järgi kummagi rinnauime taga; kogu ülejäänud osa kehast katavad väiksemad mustad täpid. Neid esineb korallriffide lähistel kaldavees ning ta kasutab oma jämedaid lihaselisi rinna- ja kõhuuimi ookeani põhjal kõndimiseks. Merepõhjas uuristades jahib ta kaljulõhedest toiduks krabisid, krevette, usse ning kalu, lootes seejuures varitsustaktikale ja heale varjevärvusele. Kahvatud kasshaid paarituvad ajavahemikus juulist septembrini ja emane muneb munad paarikaupa.

SEBRA-VÖÖTHAI

LEVILA: India ookean, Vaikne ookean

PIKKUS: 2,8 m, maks 3,5 m

KAAL: üle 30 kg

SIGIMINE: muneja

Staatus: paiguti tavaline

Sebra-vööthai on pruunitäpiline hai, kelle ebatavaliselt paindlik keha võimaldab tal oma elupaiga korallriffide kitsastest kaljulõhedest saagiks välja ajada krevette, krabisid ja väikesi luukalu. Otse ninamiku all asetsev suu on suunatud allapoole, võimaldades toituda ka merepõhjas elavatest molluskitest. Puhkeperioodil lesib hai merepõhjas veidi ülestõstetud esiosaga sirgetel rinnauimedel, pea hoovuse suunas. See on ainus liik selles perekonnas.

AMMHAI

LEVILA: Vaikse ookeani idaosa, Atlandi ookeani lääne – ja idaosa

PIKKUS: 3 m, maks 4,3 m

KAAL: üle 150 kg

SIGIMINE: eluspoegija

Staatus: paiguti tavaline

Ammhail on väga hea sitke nahk ja suu all paar poiseid, millega ta kompab merepõhjast toiduks selgrootuid. Väike suu ja suur neeluosa moodustava võimsa imemisaparaadi, mille abil saab see hai saaki kiiresti suhu tõmmata. Päevaaja veedab ammhai puhates merepõhja kaljulõhedes või urgudes, kust neid võib vahel leida mitme tosina isendiliste gruppidena teineteise peal lesimas. Vaiksete kaldaalade elanikuna võib ta rinnauimi jalgadena kasutades “kõndida” mööda merepõhja. Ammhai pole üldiselt inimesele ohtlik, kuid võib provotseerides oma ohvrit hoida raudses buldoogihaardes.

VAALHAI

LEVILA: Troopilistes ja parasvöötme vetes kogu maailmas

PIKKUS: 12 m, maks 14 m

KAAL: üle 12 tonni

SIGIMINE: eluspoegija

Staatus: ohualdis

Vaalhai on maailma suurim kala. Vaatamata hirmuäratavale välimusele on ta inimesele suhteliselt ohutu, toitudes peamiselt planktonist ja filtreerides neid läbi lõpuste. Tema suu asub haide puhul ebaharilikult ninamiku otsas ja kuigi lõugade läbimõõt võib olla üle 1 m, on need varustatud imetillukeste hammastega. Vaalhaid toituvad tavaliselt libisedes aeglaselt merepinna lähedal, kus lasevad end vähe häirida. Neid on nähtud toitumas ka vertikaalasendis kasutades suud toidu ammutamiseks nagu hiigelkappa. Kui planktonit on rohkesti, koguneb neid vahel arvukalt, kuid tavaliselt elavad nad oma elu erakuna.
Vaalhaide sigimiskäitumisest, nagu ka migratsioonist troopilistes meredes teatakse väga vähe.

LIIVHAI

LEVILA: Vaikse ookeani lääneosa, Atlandi ookeani lääne- ja idaosa, India ookeani lõunaosa

PIKKUS: kuni 4,3 m

KAAL: üle 150 kg

SIGIMINE: eluspoegija

Staatus: ohualdis

Liivhai on tumepruun või beež, kehal ning uimedel tumepruunide hajusate laikudega ning tal on eriline “teravahambuline” välimus. See on suur kohmakas kala, kelle suur suu ja seljauimed asetsevad natuke tagapool kui enamikul haidest. Ta neelab veepinnalt õhku ja hoiab seda maos oma ujuvuse reguleerimiseks. Aeglase, kuid tugeva ujujana toitub ta nii erinevatest luukaladest kui ka kalmaaridest, krabidest ja homaaridest; liivhaisid on nähtud ka tegemas koostööd kalaparve piiramisel.
On teada, et liivhaide embrüod on kannibalistid. Pärast ülejäänud munade ärasöömist munakotis hautakse ellujäänud embrüod välja, neil arenevad hambad ning emaka sees sööb üks embrüo teise ära. Kummaski kahest emakast jääb ellu vaid üks embrüo.

MÕRTSUKHAI

LEVILA: Troopiliste ja parasvöötme vetes kogu maailmas, mõnikord ka külmades vetes

PIKKUS: 6 m, maks. 8m

KAAL: 2 tonni

SIGIMINE: eluspoegija

Staatus: ohualdis

Mõrtsukhaid, keda tuntakse ka suure valge või valge teravikuna võib süüdistada rohkemates rünnakutes inimestele kui ühtegi teist haid, kuigi uurimuse kohaselt lastakse suurem osa inimohvreid kohe rünnaku järgselt lahti.
Võimsa ujujana libiseb mõrtsukhai veepinnal või vahetult selle all läbides väga kiiresti pikki vahemaid. Ta teeb ka kiireid lühikesi sööste ning võib vaatemänguliselt veest välja hüpata.

Nagu ka teised sellesse perekonda kuuluvad liigid on tal võime hoida oma lihastes ebatavaliselt kõrget temperatuuri, mis parandab ujumise efektiivsust.
Kuigi mõrtsukhaid on valdavalt eraklikud, võib neid vahetevahel loomakorjustest toitumas kohata ka paaride või väikeste gruppidena, kusjuures suuremad isendid söövad eelisjärjekorras. Oma hierarhia ning domineerimise kindlustamiseks võivad need haid ujuda mitmel eri moel.
Saakloomadena kasutatakse valdavalt hülgeid, merelõvisid, delfiine ja suuri kalu kaasa arvatud teisi haisid; kuid see liik võib toituda ükskõik missugusest elusolendist, keda neil õnnestub kätte saada. Kõigepealt ründab ta välkkiirelt ning tõmbub seejärel tagasi, oodates haavatud saagi nõrgenemist, et siis tagasi tulla ja ohver rahulikult ära süüa.
Isastest suuremas emased poegivad 4-14 1,2 m pikkust või pikemat elus poega. Emakas olles toituvad pojad viljastamata munadest või teistest embrüotest.
Kuigi mõnes maailma paigas on need liigid kaitse all, on see kala populaarne kalaspordis ning nende arvukus langeb kiiresti.

VÕIMSAD RELVAD
Suurte kolmnurksete jämedalt saagjate hammastega relvastatud mõrtsukhail on suurepäranevarustus selleks, et rebida liha ettesattuvalt saakloomalt. Seda haid on nähtud ujumas paljastatud hammaste ja pärani lõugadega. See võib toimuda kas toidukonkurentide hoiatamiseks või rivaalide peletamiseks oma territooriumilt.