MUNEVAD IMETAJAD

SIPELGASIIL

LEVIALA: Austraalia (kaasa arvatud Tasmaania), Uus-Guinea

PIKKUS: 30-45 cm

SABA: 1 cm

KAAL: 2,5- 7 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: haruldane

Sipelgasiil – keda nimetatakse ka okkaliseks sipelgaõgijaks – okkad on karvadest pikemad. See loom on liikvel nii päeval kui ka öösel ja võib väga külma või kuuma ilmaga lühiajalisse uinakusse jääda, siis langeb ta kehatemperatuur tavaliselt 31-33 kraadilt kuni 4 kraadini. Ta sööb mitmesuguseid sipelgaid, termiite, tõuke ja  vihmausse. Neid leiab ta haistmise ja võib-olla ka pikal nokal olevate elektrisignaale püüdvate sensorite abil. Pisike pea on otse õlgadel, ilma nähtava kaelata.

NOKISSIIL

LEVIALA: Uus-Guinea

PIKKUS: 60-100 cm

SABA: puudub

KAAL: 5-10 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: ohustatud

Selle liigi kõver koon võib olla üle 20 cm pikk, Selle tipus on pisike suu na algusosas väike koos asetsev silmapaar. Just nagu teisedki sipelgasiilid, kaevab emane nokissiil oma munale uru, kuid selle liigi emased kannavad munast koorunud poega kukrus. Nokissiil on suurim ainupiluline, ta liigub aeglaselt ja tõmbab vaenlase eest kaitseks kerra. Okkad on pikkade mustade karvade vahel vaevumärgatavad.

NOKKLOOM

LEVILA: Ida-Austraalia ja Tasmaania

PIKKUS: 40-60 cm

SABA: 8,5-15 cm

KAAL: 0,8-2,5 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: ohualdis

Pardinokalise suu, roomaja moodi liikumise ja lameda, peaaegu soomuselise kobrast meenutava saba tõttu on nokkloom eksimatult äratuntav. Ta märkamatu ploomlilla karvkate on plüüsitaoline ja sarnaneb seetõttu muti omaga. Nokk on väga tundlik nii puudutuste kui ka vees edasikanduvate elektrisignaalide suhtes neid saadavad välja väikeste saakloomade lihased. Ta veres on erakordselt palju punaseid vereliblesid, mis võimaldab tal saaki jälitades sügavule sukelduda. Nokkloomad elavad üksi, ent nende elupiirkonnad kattuvad. Siiski kaitsevad isased paaritumisajal oam territooriumi. Isasel on kummagi tagajala küljes mürgine kannus, millega ta püüab konkurente vigastada.
Nokkloom elab jõekaldasse kaevatud urus, mille käigu pikkus on harilikult 5 meetri ringis, kuid võib ulatuda 30 meetrini. Pärast kuuajalist tiinust poetab emasloom sinna 10 päevaks oma ühest-kahest nahkjast munast kurna. Kui pojad on koorunud, imetab ta neid urus 3-4 kuud, jättes nad oma saagiotsimise ajaks üksi kuni 38 tunniks.