TAAPIRID

NEID IMETAJAID võib tõsimeeli kutsuda “elavateks fossiilideks”, kuna see rühm pole viimased 35 miljonit aastat kuigivõrd muutunud. Sellesse kuuluvad seataolise kehaga keskmist kasvu loomad, kellel on suhteliselt pikad ja saledad jalad ning lühike pikisuunas veniv lont. Taapirid elavad Kagu-aasia ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika metsastel aladel, hoides tavaliselt võimalikult veekogu lähedale. Suure osa oma ajast veedavadki nad vees, hoides oma lonti veest väljas (nagu hingamistoru). Sellise käitumise eesmärgiks on hoiduda röövloomade eest ja ennast maha jahutada.

ANATOOMIA

Taapiritel on  voolujooneline keha, mis võimaldab neil tihedas alustaimestikus kergemini liikuda. Nende nägu on pikisuunas tugevasti välja veintatud, sõõrmekäigud on suurenenud ja sõõrmed paiknevad londi tipus. haistmismeel on neil äärmiselt terav ja see on väga oluline toidu leidmisel ning ohu või liigikaaslaste märkamisel. Neil loomadel on ka suured püstised kõrvad, mis tagavad hea kuulamise ning väikesed, sügaval silmakoobastes paiknevad silmad, mis on sel viisil kaitstud okaste ja teravate oksaharude eest. Nende kolm varvast sirutuvad pehmel pinnasel laiali, et paremini keharaskust toetada ning sissevajumist vältida. Taapiritel on lühike lai saba ja jäik nahk, välja arvatud pehmed ja tundlikud jalatallad. Karvkate on enamasti hõre, välja arvatud mägitaapiril, kel on tihe kasukas. Hiidtaapiril ja tasandikutaapiril on lühike harjasetaoline lakk, mis pakub kaitset jaaguari hammustuse vastu.

Enamus liikidest on üleni pruunid, hallid või mustjad, välja arvatud mõne liigi valged kõrvaäärised. Mägitaapiril on silmatorkavalt valged mokad, tasandiku- ja hiidtaapiril seevastu on põskedel, kõri ja lõua all heledad laigud. Ainult aasia taapiril on kehal ulatuslikud valged laigud. Vastsündinud taapiripoegadel on külgedel ning jäsemetel maskeeringuna ridastikku valged laigud ja triibud.

TASANDIKUTAAPIR

LEVIK: Lõuna-Ameerika põhja- ja keskosa

PIKKUS: 1,7-2 m

SABA: 46 – 100 cm

KAAL: 225 – 250 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: haruldane

Selle harjaselise karvaga taapiril on valgetipulised kõrvad ja lühike kitsas lakk. Ta eelistab veekogude läheduses asuvaid elupaiku, ujub hästi ja sukeldub, et päästa end röövloomade, nagu näiteks puumade ning jaaguaride eest. Ta on valikuline rohusööja, toitudes öösiti üpris laias valikus taimedest.

MÄGITAAPIR

LEVILA: Lõuna-Ameerika loodeosa

PIKKUS: 1,8 m

SABA: 50 cm

KAAL: 150 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: ohustatud

Mägitaapiril, kes on kõige nelja taapiriliigi hulgas kõige karvasem, on tihe tumepruun kuni must karvkate, mis kaitseb teda kõrgmäestikes asuvates elupaikades külma eest. Mokad ja kõrvad on tavaliselt valge äärisega. Ta toitubmitmesugustest kääbuspuudest ja põõsastest, liikudes ringi peamiselt koidiku ja loojangu ajal. Päevasel ajal varjab ta ennast teiste taapirite kombel tihedates tihnikutes. Tema väljeheidetes on palju vigastamata taimeseemneid.

HIIDTAAPIR

LEVILA: Mehhiko lõunaosast Lõuna-Ameerika põhjaosani

PIKKUS: 2 m

SABA: 7 -13 cm

KAAL: 240 – 400 kg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: ohualdis

Hiidtaapir, suurim taapiriliik Ameerikas, on tumepruun, heledate hallikaskollaste põskede ja kurgualusega ning ta kõrvad on valge äärisega. Ta toitub paljudest erinevatest taimeosadest, alates pungadest ja lehtedest ning lõpetades mahakukkunud puuviljadega.

Ainus sündiv poeg (väga harva 2) kaalub 5 – 8 kg. Poegadega suhtlemiseks või teiste täsikasvanute loomade minemaajamiseks oma territooriumilt kasutab hiidtaapir kimedaid vilesid.

AASIA TAAPIR

LEVILA: Kagu-Aasia

PIKKUS: 1,8 – 2,5 m

SABA: 5 – 10 cm

KAAL: 250 – 540 lg

Seltsingulisus: üksikisend
Staatus: ohualdis

Ootamatu kahevärviline muster eristab suurimat ning ühtlasi ainsat vana maailma taapiriliik. Põhivärvuselt on ta must, kuid seljal ja tagakehal on valge “sadul”, mis aitab varjukas metsas tema keha piirjooni tükeldada. Aasia taapir toitub pehmetest oksaraagudest ning põõsaste ja puuvõrsete lehtedest, samuti mahakukkunud puuviljadest. Isaslooma 13 ruutkilomeetri suurune territoorium kattub mitme emase omaga.